Ajalugu

2018– Lilleorul toimus ülemaailmne ökokogukondade konverents

2018- Avati Lilleoru Põhikool
2018- Avati Lilleoru uus külastus- ja koolituskeskus, kus tegutseb Teadlikkuse Rakendamise Kool

2017– EV 100 ja Aruvalla 600 tähistati külaplatsile talude puude pargi istutamisega

2014- Aruvalla külal oma logo ja lipp

2009 – loodi Aruvalla Külaselts MTÜ

2008 – avati uus Vaida-Aruvalla teelõik
2005- alustati Taevasmaa ökoküla rajamist Lilleorule

2004-2019 Külavanem Ardi Mitt (4.11.1975- 23.04.2019)
2004 – taaselustati Aruvalla külaliikumine

2003- alustati Elulille pargi rajamist Lilleorule

Lilleoru Elulille park

1993- alustati Lilleoru keskuse rajamist

1950 – ühineti Vaida kolhoosiga
1949 – loodi „Rahvaste Sõpruse“ kolhoos
1945 – loodi Anepalu abimajand
1941 – läks Aruvallast läbi hävituspataljon

1939 – nimetati Aruvalla asundus Aruvalla külaks. Elamuid 39, elanike arv 139
1930 – seati sisse telefoni kõnepunkt Arovalla koolis.
1927 – suletakse ainuke Rae valla territooriumil veel töötav piiritusevabrik Vabriku talus
1925 – 1946 asub mõisa ruumides Vaida Algkool (pole säilinud)

1925 – 1934 tegutses ka Arovalla Kartuliühisus

1924 – registreeriti  Aruvalla Masinatarvitajate Ühisus, mis moodustati mõisa rehepeksumasina ja muu põllumajandusinventari ühiseks kasutamiseks
1920- asutati Waida- Arrowalla wastastikuse abistamise selts tulekahjude kordadel, asutaja ja esimees Julus Liivak, Aruvalla Miku talu peremees
1920 – võõrandati mõis Eesti Vabariigi poolt ning mõisa tükeldamise tagajärjel tekkis 16 uut asundustalu

1908 –  mõisa omanikud Dehnid
1901 –  mõisa omanikud Unger-Stenbergid
1896 –  mõisa omanikud Rosenid
1886 –  mõisa omanikud Riesenkamffid
1885  – loenduse järgi elab Aruvallas 270 inimest kellest 130 on mehed ja 140 naised
1884 – 1890 eksisteerib iseseisev Aruvalla vald

1872 – sündis Aruvalla mõisa tisleri ja aedniku Jüri  Asuri tütar, Sophie-Elisabeth, kes oli kunstnik Eduard Wiiralti ema
1865 – Aruvalla mõis müüs esimesed talud
1838 – mõisa omanikud Pahlenid
1832 – Aruvalla mõisa raamatus viited Anepalu, Kunimäe, Ruskvere, Kivimäe, Mullikmäe, Piuga, Kõrtsi, Madramäe, Naska, Lambaaugu talule

1725 – 1726  Harjumaa adramaarevisjonis märgitud sellised nimed kui Hannipallo (võimalik Anepalu), Puicka (võimalik Piuga) ja Mullickmeh (võimalik Mullikmäe)

1678 –  mõisa omanikud Tiesenhausenid
1625 –  mõisa omanikud Rechenbergid
1594 –  läänistas  Sigmund III mõisa Johan Uexküllile
1563 –  aastal omab Arnd Tuve viis adramaad Aruvalla küla mõisaalal

Aruvalla mõisa ait (säilinud, hetkel Aidamäe talu)

1417 –  Aruvalla esmamainimine Haragul nime all

Muinasleiud annavad tõendi sellest, et Aruvallal on elamispaigana auväärne vanus:
(liigendada)
⦁ leitud kaks kivikirvekatkendit, soosaarelt Soovardi mäelt
⦁ muistse põlluharimise jäljed Kolu mäel (tänase Laasi talu läheduses).
⦁ muistne asula ja rauasulatuskoht  Vahemetsa talu õueaiamaal, arvatavasti I. aastatuhandest.

Aruvalla rauasulatuskoht on piirkonna üks esinduslikemaid, see võib olla seotud ka aaretega, mis on leitud Vaida asula äärealalt ning Salu külast.

Copyright © 2020 Aruvalla